allapoole suunatult. Võrsed: kollakad kuni punakad, karvadeta. 41 Lehed: 4-10 cm pikad, ebasümmetriliselt südaja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel
ülespoole suunduvad, võra keskosas horisontaalsed ja võra allosas allapoole suunatult. Tunnused: Võrsed: kollakad kuni punakad, karvadeta. Lehed: 4-10 cm pikad, ebasümmetriliselt südaja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid