Teedrajav oli Josquin motetizanris,olles eeskujuks kogu 16.sajandile. Ta suutis ühendada matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonna meistrite loominguaeg jääb aastatesse 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16.saj. teisele poole muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. Eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus,
-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris (Habsburgide dünastia võitlus ülemvõimu pärast Euroopas) elab ka muusika kriisis, kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p. muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka kui parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. See sai eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse