kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38 0,61 94 9,2 12,58 0,3 758 75,8 88,46 0,15 102 10,2 98,66 läbinud 13 1,3 99,96 (peensusmoodul) Peenusmooduli järgi jagatakse liivad liikidesse: jäme liiv M_ 2,41 keskmine liiv M= 1,91-2,4 peenliiv M= 1,51-1,9 tolmliiv M< 1,5 Sõelumisandmete põhjal koostatakse sõelkõver. Ei kõlba korralikule betoonile
Plaatjate ja nõeljate terade mass on 36,8g, mis teeb katseproovi massist 498,6g-st 7,38%. 5.5 Tugevusmargi määramine 50,8 D p= ∙ 100 =15,12% 336 Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g 6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad.
.2600 kg/m3 [d, lk 14] Katsetatud killustiku veeimavus on 0,8%, kirjandusliku allika väitel on veeimavus 0,2...4% [e, lk 25] Katsetatud killustiku plaatjate ja nõeljate terade hulk tuli 21%, kirjandusliku allika väitel normeeritakse olenevalt killustiku kvaliteedist - 15...50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4] Katsetatud killustiku tühiklikkuse protsent on 47%, kirjandusliku allika väitel........ Katsetatud killustiku peensusmoodul on 4,7, kirjandusliku allika väitel on peenusmooduli väärtus tavaliselt 6,5...8,5. [c, lk 4] Olenevalt tera ülemisest mõõdust kontrollitakse terastiku koostise vastavust EVS-EN 12620:2002 "Betooni täitematerjalid" [c, lk 4] D=16, d=4 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 4,5 d 0...20 7,5 D 85...99 99,6 1,4D 98...100 100 2D 100 100
Nõeljate terade hulk peaks jääma vahemikku 15..35 %, kuhu meie poolt katsetatud killustik ka kuulub. Killustiku muljumiskindlus oli 17,4 %. Muljumiskindluse abil arvutatakse tugevusmark, mis peaks kirjanduse põhjal settekivimist killustikul olema üle 300. Meie poolt katsetatud killustiku tugevusmark on 600 Meie poolt katsetatud killustiku Killustiku terastikulist koostist määrates selgus, et kõige rohkem jäi sõelale 5,6; 8,0 ja 11,2 mm suuruseid killustiku teri. Väikese peenusmooduli tõttu ei saaks antud killustikku kasutada betoonis jämeda täitematerjalina. Väikesete mööndustega ka väikese veeimavuse tõttu, mis napilt jääb etteantud piiridest välja. Kõik muud näitajad olid aga korras, sest vastasid etteantud vahemikele. Kasutatud kirjandus 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
annaabi.ee 
