Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine
(tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks
paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas
levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga
saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas.
Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa
moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad
erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted.
3.3.3 Põhjavesi
Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu
alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m
sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest
Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega.