Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
tanα = BC/AC= Δ W/ Δ t=Qkesk.
29. Veehoidla omaduste muutumine (mudastumine, eutrofeerumine, veekvaliteedi mõjutavad tegurid jt).
Ülemine bjef: H >, h sügavused >, V kiirus <, Veepeegli pindala >; aurumine >, soolsuse suurenemine, maaala
üleujutamine, kallaste uhtumine ...
Alumine bjef: Q max <, Q min>, jõesängi erosioon hüdrosõlmest allpool
Kui paisu kevadise ja sügisese suurvee ajal regulaarselt ei avata, koguneb aastate jooksul paisjärve hulgaliselt
peensetet. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest heljumist, mida jõgi vooluga kaasa kannab, setib
paisjärve põhja. Aastakümnetega moodustub paks settekiht, mis võib koos kohapeal tekkinud taimejäänustega
täita suure osa veehoidlast.
Mudastumine – ehk „surnud maht“. Veehoidla mahu planeerimisel tuleb sellega arvestada.
See maht peab olema planeeritud lisaks, seda nimetatakse sette ladustamise mahuks. Otstarbekusest – suuremate