jättes ruumi august tulevale. Kilega vooderdamisel tuleb põhja lõigata auke, et vesi liikuma pääseks. Mida rohkem turvast on, seda aeglasemalt ta neutraliseerub ja teda mõjutab vähem mõningane veevahetus pinnase ja turba vahel. 1 Kuhjategemise meetodil on kaks olulist eelist: *kui asetame maapinnale tüki kilet või peenravaipa, oleme tõkestanud pinnavee liikumise osmoosi ja difusiooni abil turbakuhja. Samal ajal saab liigne vihmavesi valguda üsna vabalt kiletükilt üle äärte minema. Juurte ummuksissejäämise oht liigse vee tõttu praktiliselt puudub. *augu kaevamine on oluliselt töömahukam, kui hunniku moodustamine. Meetodi põhipuuduseks on asjaolu, et kujunduslikult ei pruugi kuhi ehk teisisõnu kõrgendatud peenar alati sobida - ta paistab liialt silma
31 32 3.Drenaaz tuleb katta peenravaibaga, mis 4. Paika asetatakse suured kivid, eriti takistab pinnase jõudmist kivide vahele. esimene serv. Eelistada tuleks plastribadest Eriti põllu- ehk graniitkivide kasutamisel peenravaipa, mis on mehhaaniliselt väga tuleb jälgida , et need ei kõiguks. Kivid tugev. peaksid ulatuma maa sisse 2/3 kuni 1/2 ulatuses. Kivide vahed tuleb täita mullaga. Kivid vajuvad aja jooksul.
tallamiskoormusest ning tüvesid trimmerdamisel tekkivate mehhaaniliste vigastuste eest. Multšitud võraalused näevad välja korrektsed ning puhtad. Orgaanilised multšid tõstavad lagunedes kasvupinnase bioloogilist aktiivsust. „Avalikule alale puude istutamise kord“ näeb ette, et multšimiseks võib kasutada järgmisi materjale: puukoort või puiduhaket, fraktsiooni suurusega kuni 5 cm, peenravaipa ei paigaldata; graniitsõelmeid või kergkruusa, multšikihi alla paigaldatakse peenravaip; pabermultši või kookosmatte, mis laotatakse valmistajatehase juhiste järgi. Multšide kasutamist kirjeldatakse ka allpool, tabelis 17. 93
annaabi.ee 
