.. 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud · sinna ei kogune seisvat vett Mustikatele ei sobi põuakartlikud mullad. Freesturba lisamine aitab muuta mulda sobivamaks. Aitab ka multsimine kas turba, peenravaiba või puiduhakkega. Vajalik kaitsta jäneste eest ning marju lindude eest. Mustikat saab paljundada kas seemnetega (ei tagata sordiehtsust), varakevadiste pistokstega, suviste haljaspistikutega või meristeemmeetodil. Esimene saak saadakse 3...4 aasta pärast ning saagikuseks on 2... 7 tonni marju hektarilt. Istanduse iga on 20 aastat ja enamgi. Muid hapulembeseid taimi: Lisaks eeltoodutele kuuluvad hapulembeste taimede hulka veel · eerikad (õitsevad varakevadel)
Erinevate multšide kasutamine ……………………………………………………………...lk.91 8.2.1. Multšide kasutamine puude istutamisel ………………………….……………… lk.93 8.3. Multšitud pindade väetamine ………………………………………………………………..lk.95 8.4. Multšide mõju ………………………………………………………………………………….lk.95 8.4.1. Peenravaiba kasutamine multšikihi all ……………………….……………………lk.96 8.5. Multšide kvaliteet ……………………………………………………………………………...lk.97 9. Kasvualuste hooldus ning analüüside võtmine …………………………………………………lk.99 9.1. Väetamine ja neutraliseerimine ……………………………………………………………..lk.99 9.2