kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad Eripära: Viru raba pindala rabamännid sookailu, mustika, (235 ha) on suhteliselt väike, kanarbiku ja sinikaga. Ning kuid sellele vaatamata näeb puudeta peenrail kasvab pigem seal kõike, mis kõrgsoole ehk kukemarja, murakat, rabale iseloomulik. Esindatud kanarbikku ja tupp-villpead. Rabas ehk kõrgsoos hakkavad on paks turbalasund, liigivaene Älvestel kasvavad veel esimesena silma põõsaid taimestik, laukad ja älved. küüvits, huulhein, jõhvikas meenutavaid kidurad Älves on märg, ajutiselt veega ning rabakas. rabamännid. Rabamännikus täituv lohk, koosnedes vett täis
venindhaigerohi ja voolme rohi. · Peale tugeva valuvastase toime on kuldvitsal ka põletikuvastane vägi. Teena aitab kuldvits soole-, neeru- ja kuseteede põletike vastu. · Hariliku kuldvitsa õitest võib saada kollast värvainet, millega riiet värvida. Kuldvitsa lehti on rasketel aegadel kasutatud tee aseainena. 1.8 Mungalill ehk kress Suur mungalill (Tropaeolum majus L.) · Teda kasvatatakse nii peenrail kui ka lillekastides. · Mahlased, suhteliselt nõrgad varred võivad kasvada rohkem kui paari meetri pikkuseks. Nad harunevad, lamavad või ronivad. · Värvuselt on nad kollased, oranzid, punased või kirjud. · Ravimtaimena on suur mungalill tuntud mitmete maade rahvameditsiinis. · Aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral.
annaabi.ee 
