Seinte värvimine Uued seinapinnad Pahtelda ebatasasused peenpahtliga VIVACOLOR F või kergpahtliga VIVACOLOR LH. Kipsplaadi vuugid pahtelda spetsiaalse vuugipahtliga VIVACOLOR J. Niisketes ruumides kasuta niiskuskindlat kergpahtlit VIVACOLOR W. Lihvi kuivanud pahtlipind liivapaberiga (nr 150-180). Eemalda pinnalt tolm, sest lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga Krundi pind kruntvärviga UNIPLAST või VIVAPLAST PRIMER. Kruntvärv ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna.
Niiseketes ruumides tuleb kasutada vesialuselisi poolmatte akrülaatlateksvärve või lahustipõhiseid alküüdvärve. Ettevalmistustööd Uued seinapinnad Eelnevalt värvitud seinad Pahteldada suuremad Eemalda lahtine värvikiht. Pese pind lahjendatud ebatasasused jämepahtliga ja värvipindadele mõeldud seejärel peenpahtliga. Kipsplaadi puhastusvahendiga ja loputa vuugid pahteldada peenpahtliga veega. Väga tähtis on remonditav või spetsiaalse vuugipahtliga. pind puhastada köögis, kus Niisketes ruumides kasuta tavaliselt puudub hea ventilatsioon niiskuskindlat pahtlit. ja sellepärast on seinad rasvased. Pahtelda praod ja ebatasasused Lihvi kuivanud pahtlipind
lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini. Lohkude ja ebatasasuste pahteldamisel tuleb jälgida aukude sügavusi. Pindmiste ebatasasuste pahteldamiseks sobib peenpahtel Maxi või Maxi Pro, suuremad ja sügavamad augud ja praod pahteldada esmalt aluspahtliga Maxi Base ning seejärel peenpahtliga Maxi. Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist. Kruntimist vajavad erineva poorsusega (kohtpahteldusest tingitud pinnaosade erinev imavus) ning varem värvitud, ent aluspinnaga nõrgalt seotud pinnad, samuti probleemsed pinnad ehk kohad kus pinnavärv võib aluspinnaga halvasti nakkuda. Lisaks nakke parandamisele
värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500. • Puhasta pind silikooni pesuvahendiga. • Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist. • Kanna peale sobivas toonis värv. Väikese mõlgi parandamine • • Pese detail veega. • Pese detail silikooni pesuvahendiga. • Kata kinni ümbritsevad detailid • Matista pind lihvpaberiga P120 • Pahtelda mõlk sobiva peenpahtliga. • Lihvi pind paberiga P80/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga) • Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma. Tahm toob esile ka väikseimad defektid, mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks jääda. • Olenevalt saavutatud pahtelduse tulemusest, võib pinnale kanda kihi pritspahtlit ja lihvida masinaga P320 – P500 või käsitsi P500 – P800 • Krundi kogu töödeldav pind krundiga.
segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel. Lagedele tehakse samamoodi lauspahteldus, lihvitakse. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. 2. Pindade krohvimine kipsmördiga
villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K). Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se paberiga, ning seejärel jälle lihvijaga, aga seekord pehme tallaga ja 500-se paberiga, et ühtlustada lihvijaga ja käsitsi tehtud alade üleminekut. Pärast seda villatatakse kogu osa
· SOBIVAD TÖÖRIISTAD Värvirull või head seina- laeharjad. Sobiv ka Airless-värvipritsiga töötamiseks. Sobivad harjad on nt: -Fassaadihari (art nr P 6080) -Laehari, väike (art nr P 6054.1) -Laehari, suur (art nr P 6054.2) · EELTÖÖD Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla äbitungivaid või -värvuvaid aineid. - Kipsplaadi puhul tuleb vuugid täita vuugipahtliga ja armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile lauspahteldus peenpahtliga. - Vanad liimvärvikihid või muud kriitivad kihid hoolikalt maha pesta. Lahtised kihid eemaldada. Tapeediliimi jäägid samuti hoolikalt maha pesta. - Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada. - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused.
annaabi.ee 
