Doris Kareva luuleanalüüs
Luuletus nr 2
VARI
Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika,
nii nagu rahu polnud Rahumäel.
Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita?
Ta süütab suitsu väriseval käel.
Ööudus selja taga vangimajad
ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad.
Peenkurba rõskust kontidesse sajab
ja raskelt ringutavad Rannaväravad,
kus vettind hoove pidi kasse hiilib.
Ei ole armastusel asu vist.
Ta õlgu vapustavad tuuleiilid.
Ta tuleb armukese juurest agulist.
Antud luuletusel on sügavam tähendus, kui eelmisel. Räägib küll üldiselt armastusest, kuid
annaabi.ee 
