Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides. Üks toll võrdub 25,4 mm ja tähistatakse märgiga “. Samm väljendatakse keermeniitide arvuga keerme pikkuse ühe tolli kohta. Keermeniitide arv keerme pikkusele 1 toll n-1“=8. Standarditud on tollkeerme läbimõõtudega alates 3/16“ kuni 4“ ja keermeniitide arvuga ühes tollis 24 kuni 3. Meeter- ja tollkeerme samm ei lähe kokku
7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele välisläbimõõt (nimimõõt) millimeetrites, näiteks M24. Keerme samm on keerme kahe naaberniidi vahekaugus. Tavaliset mõõdetakse seda keskläbimõõdul. Samm kirjutatakse keerme tähistusse nimimõõdu järele. Normaalkeermel sammu ei näidata. Igale nimimõõtmele vastab üks suur (normaalne) samm ja mitu väikest (peent) sammu. Normaalse sammuga keeret nimetatakse normaalkeermeks ja peene sammuga keeret peenkeermeks. 7.5 Kasutatud kirjandus ja viited: [7.1] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [7.2] Ülesanne 7 – Meeterkeerme profiil ja tolerantsid [7.3] Tabel 9. – Seosed keermeläbimõõtude arvutamiseks [7.4] Tabel 10- Meeterkeerme põhihälbed [7.5] Tabel 11.-Meeterkeerme keskläbimõõdu tolerantsid [7.6] Tabel 12.-Poldi d ja mutri D1 tolerantsid