Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel.
Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist
mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse
mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse
täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
Kruvik
Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen
kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega
kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist
loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva
põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga
mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel
varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib