sellega kaasnevatest stressifaktoritest, organismi hormonaalsest tasakaalust, peenise silelihase funktsioonist ning neurogeensest ja vaskulaarsest regulatsioonist. Erektsiooniga seotud probleeme esineb umbes pooltel neuroloogiliste haigustega meestest. 75% orgaanilise põhjusega erektsioonihäiretest on tingitud peenise veresoonte puudulikkusest. Peenise verevarustuse häireteks on nii arteriaalne puudulikkus (vähenenud verevool peenisesse) kui ka venoosse verevarustuse häire, kusjuures sageli on tegemist segavormiga. Kõigis erektsioonihäirete riskifaktoriks on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. Psühhogeensed põhjused lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud erektsioonihäirete korral. Peamised psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad
Mehed suhtuvad seksuaalellu naise raseduse ajal erinevalt. Mõned arvavad, et naise keha on suurepärane ja et nauding on suurem, teised ei tunne aga sama iha, mida tavaliselt. Nad võivad tunda last kui konkurenti naise tähelepanule ja armastusele või kardavad lapsele haiget teha. Ka on aineid mis võivad põhjustada seksuaalelu muutust näiteks alkohol ja suitsetamine. Suitsetamine on üks peamisi noorte meeste impotentsuse põhjuseid. Selle tagajärjel on vere vool peenisesse takistatud, mistõttu erektsioon on lühiajalisem. Suitsetamine mõjutab olulisel määral ka suguhormoone, mis määravad ära naiste ja meeste füsioloogilised erinevused. Tubakasuitsus sisalduvad mürgised ühendid vähendavad suguhormoonide toimimist organismis. Avastatud on ka seda, et tubakasuits kahjustab munandeid, mis omakorda mõjutab sperma teket. Suitsetava mehe sperma on rohkem kahjustunud ning madalama kvaliteediga kui mittesuitsetava mehe sperma
annaabi.ee 
