Eesti keele vormiõpetus
tüveline t-lõpuline ja tugevas astmes (hiirt, juurt, meelt, peent, soont, veert)
· ains illast sse-lõpuline nõrgaastmeline võii de-lõpuline tugevaastmeline (hoolesse e hoolde, niinesse e niinde, poolesse e
poolde, suuresse e suurde)
· de-mitmus nõrgaastmelisest kons.tüvelisest te-tunnusega (huultesse, kiirtesse, nooltesse, saartele, säärtel)
· mitm part lõputa (kiiri, hääli, seeni, tuuli, voori)
· i-mitmus on normikohane (huulil, nooril, peenilt, saarile, seenilt, suuris)
· leem: leeme: leent: leemesse e leende: leente: leemi: leentesse e leemisse
PÕHITÜÜP UUS
· uue, uut, uuesse e uude, uute, uusi, uutesse e uusisse
· sõnad, milles pikale vokaalainesele järgneb laadivahelduslik s, välja arvatud sõna paas. (hiis, kuus, köis, niis, põis, reis,
täis, viis, voos, õis)
· rs: rr vaheldusega sõnad, nagu vars
· s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs
VORMISTIKUST:
annaabi.ee 
