Põltsamaa rahvusriided.
sajandialgul levisid siin moerõivastuse
eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt
kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati
siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad
(keskmiselt 8 cm) geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd ning eriti laiad
mahamurtudsärgikraed rikkaliku põimpiluga otstes. Lisaks kaunistati särke peenevalge
madalpistetikandi (lugakirjad, kassikäpad) või püvisilmtikandiga (külakirjad). 1937. aastal
kirjutas Vana-Põltsamaa valla kooliõpetajaAlma Avilo (sünd 1892) ERM-i küsimuskavale
rõivaste ja kaunistustekohta vastates: Rahvarõivas erines õige vähe valdade kaupa.
Vanastikanti musta kuube, millel olid taga suured vollid, harilikult 3. Vana-Põltsamaa vallas
olid need vollid poolest saadik kinni õmmeldud,Võisiku vallas aga üleni lahti.
annaabi.ee 
