Jean-Jacques Rousseau - Arutlus teadustest ja kunstidest
ja pööratakse selg harmoonia imedele[6], kuna üks sugupooltest oskab heaks kiita ainult
seda, mis vastab teise poole piiratusele? Mida ta teeb, mu härrad? Ta alandab oma
geniaalsuse oma sajandi tasemele ja eelistab luua keskpäraseid teoseid, mida
imetletakse tema elu ajal, sedöövrite asemel, mida imetletaks alles tükk aega pärast
tema surma. Öelge meile, kuulus Arouet[7], kui palju mehist ja vägevat ilu te olete
toonud ohvriks meie võltsile peenetundelisusele! Ja kui palju on galantsuse vaim, mis
pisiasjades nii viljakaks osutub, teile suurtes küsimustes maksma läinud!
Nõnda toob kommete langus, see luksuse vältimatu tagajärg omakorda kaasa maitse
mandumise. Kui aga oma vaimuannete poolest väljapaistvate inimeste hulgas juhuslikult
leiduks mõni, kellel jätkub meelekindlust ja kes keeldub järele andmast oma sajandi
vaimule ning alandamast end lapsikuid töid vorpima, siis häda talle! Ta sureb viletsuses
ja unustuses.