madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. 9. Miks keeratakse vahuveini pudel restoranides rätikusse, kui ta asetatakse jää nõusse? Rätikus on peened kiud, kui jää sulab, peenetes kiudes vesi ronib üles poole ja vähehaaval pudeli pinnast aurab. Kui vedelik aurab on vaja selleks soojust, soojus võetakse ümbritsevast keskkonnast. Kui ühele poole jääb pudel siis üks osa energiast võetakse pudelist. Kapillaarsus. Elektrostaatika 10. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel
Märgumisnähtused tahke-vedela aine piirpinnal kutsuvad esile kapillaarnähtused- vedelikusamba tõusu või languse kapillaaris ning määravad õhk-vedeliku piirpinna kuju. Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab rõhk vedeliku kõvera pinna all. Kumera pinna korral on see lisarõhk positiivne ja nõgusa pinna korral negatiivne. Seda lisarõhku nimetatakse ka kapillaarseks rõhuks, sest see tingib vedelikutaseme muutused peenetes kapillaarides. Pindpinevus. Seda töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra, nimetatakse pinna vabaenergiaks ehk pindpinevuseks. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes ja kui pindaktiivse aine konsentratsioon kasvab. ! 3. Kooloidsüsteemide stabiliseerimine, mis jõud neid mõjutavad. Kuidas suurendada või vähendada süsteemi stabiilsust? ! Kolloidsüsteemis põrkuvad osakesed üksteisega Browni liikumise tõttu ning võivad
Millised on kapillaarse tõusu (languse) põhjused? 4 Täiendav siserõhk on suunatud alati kõveruse tsentrisse. Pindpinevus põhjustab rõhkude erinevuse kõvera pinna korral. See lisarõhk on positiivne kumera pinna korral ja negatiivne nõgusa pinna korral. Lisarõhk sõltub vedeliku pindpinevusest ja pinna kõverusest. Laplace'i võrrand. Rõhk on suurem nõgusal poolel, st tilga (või gaasimulli) sees. Lisarõhk (delta P) tingib vedelikutaseme muutuse peenetes kapillaarides ja seetõttu nimetatakse seda ka kapillaarseks rõhuks. 16. Millest on tingitud piiskade sfääriline kuju kaaluta olekus? Sest sellel kujul on väikseim pinna-ruumi suhe. 17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal?
Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale
Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul on sunnitud Z-diskid üksteisele lähenema nind aktiini filamendid libisevad müosiinifilamentide peale