legeerivad elemendid või lisandid kahte gruppi: Ühed legeerivad elemendid, mis soodustavad austeniidi tera kasvu. Kui siin on temperatuur A1 (joonis 2), toatemperatuuril terased koosnevad terased perliidist, väga väikese süsinikusisaldusega terastes lisandub ferriit ja suure süsinikusisaldusega terastes lisandub tsementiit. Olgu perliidi tera läbimõõt dp. Kuumutades üle 727 kraadi, tekib perliidist austeniit peeneteralisena algselt (da) ehk siis austeniiditera sisse tekib meil mitu austeniiditera. dA joonisel on austeniiditera läbimõõt. Olenevalt legeerivatest elementidest võib teras käituda mitmeti. On teraseid, milles tera hakkab kasvama vahetult kuumutades üle 727 kraadi. Sellisteks legeerivaks elemendiks on Mn. Teised legeerivad elemendid reeglina ei soodusta austeniiditera kasvu, vaid austeniiditera kuumutamisel esialgu ei kasva (muidugi te hiljem võite jõuda siia, kus see tera on ühesuurune
Teraste termiline töötlemine koosneb kolmest etapst : kuumutamine vajaliku temperatuurini, hoidmine sellel temperatuuri ning jahutamine. Sageli esimeseks etapiks lõõmutamine, mille käigus leevenduvad detaili valmistamisel tekkinud mehaanilised sisepinged, ühtlustub struktuur, suureneb plastsus ja väheneb kõvadus. Lõõmutusele on sarnane normaliseerimine, kuid siin on jahutamine kiirem(välisõhus). Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. algul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Terase pinna keemilis-termilisi töötlemisi kasutatakse sagedamini pehmete (alla 0,25%
mis on plastne, hästi töödeldav ja lõigatav. Mittetäieliku lõõmutust üle 0,8% Csisaldusega teraste puhul, kus viiakse üle teralise perliidi ja teralise tsementiidi seguks, tulemus nagu eelmisel. Rekristallisatsioonilõõmutust kasutatakse külmtöödeldud teraste puhul, mis on kõvad ning halvasti töödeldavad. Lõõmutusele on sarnane normaliseerimine, kuid siin on jahutamine kiirem(välisõhus). Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks. Terast kuumutatakse ligikaudu samal temp-l kui täieliku ja mittetäieliku lõõmutuse puhul, ferrit+perliit muutub austeniidiks. Iseärasus on see, et kuumutatud teras tuleb väga kiiresti jahutada, enamasti vedelas keskkonnas. Kui jahutamise kiirus 200kraadi/s, siis ei jõua tsementiit tekkida, saadakse