KOHV- joogiõpetus
tumedaks, et varjata kehvapoolse kvaliteediga,
tihtilugu liigse lubja- või rauasisaldusega vee
maitset.
Soomes ja Rootsis eelistatakse heledama röstiga
kohvijooki, seda tänu Skandinaaviamaade
heamaitselisele veele.
Röstimine kindlustab kohvi värvuse, maitse ja lõhna
ning toimub 200-220 kraadi juures, kohvioad
kaotavad kuni viiendiku massist eralduva vee arvelt
ja nii moodustuvad uued aroominüansid.
Röstitud kohvil on kaks peenestusastet:
peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese
mahuga kohvimasinatesse kuni kaks liitrit;
jämedama jahvatusega kohvid sobivad
kannukohvi valmistamiseks või suurematesse
kohvimasinatesse.
Kohv sisaldab üle tuhande ühendi, ligikaudu sajal
neist on bioaktiivne toime, neist peamine on kofeiin.
Röstitud araabikaunades on ligikaudu 38%
süsivesikuid, millest peamine on tselluloos, 10%
valke, 17% rasvu, erinevaid mineraalaineid ja teisi