käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid.
kaenla alt pahkluudeni. Egiptlased, nii mehed kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Paljud mehed kandsid lühikest soengut, väga moekad olid parukad, vahel eelistati ka parukat juustele. Egiptlastele meeldis üldiselt ennast ka raseerida, seda nii puhtuse kui ilu pärast. Egiptlased olid pikad, ületades kasvu poolest tunduvalt Euroopa keskmise, üldiselt olid selle rahva esindajad dolihhokefaalsed, ehk pikliku koljuga, peenepihalised ja kõhnad. Nägu värvisid egiptuses nii mehed kui naised. Kosmeetikavahendeid valmistati mitmesugustest mineraalidest.Silmade jumestamine võis ka kasulik olla ja kaitsta silmi ereda päikesevalguse eest. Mängud ja lõbustused Egiptuse lapsed ja täiskasvanud lõbustasid ennast vabal ajal mitmesuguste mängude ning ettevõtmistega, mehed pidasid jahti ja püüdsid kala, mis oli muidugi kasulik meelelahutus, naised tegelesid muusika ja tantsuga ning mõnele kujunes banketi- ja peokülaliste
annaabi.ee 
