Stepihunt
Kui läbilõikeinimesed on paadunud optimistid ning primitiivsed olendid, siis Stepihuntidele
on osaks saanud pidevalt kannatada. Kannatada just seetõttu, et nad on suuremad kui mass. Nad ei
ürita seda olla, vaid nad ongi. Nendele ei ole tähtis väline sära ega teiste arvamus. Kuna teised on
nagunii osa massist, siis parema meelega nad väldivad inimesi. Sõpru leidub neil muusikas, kas
mõni ilus virtuooslik viiulisoolo, või siis raamatutes mõni peenekoeliselt viimistletud tekstilõik, mis
pakub suuremat naudingut, kui tavainimene kunagi üldse kogeda suudab. Stepihunt elab avatud
silmadega, samal ajal kui teised pigistavad enda silmad veel kõvemini kinni. Sellise eelise eest
peavad Stepihundid aga ränka hinda maksma: nad on määratud kannatama kogu elu, kuni nad ei õpi
kooseksisteerima massiivse läbilõikeinimesega.
annaabi.ee 
