Koobaltit toodetakse põhiliselt polümetallimaakidest. Co tootmine on keerukas, kus rakendatakse mitmesuguseid püro-, hüdro- ja elektrometallurgiameetodeid. Elementide levikut maakoores on Co 34.kohal. Omadused Co on tumehalli värvusega plastne metall, mille pind on kergesti poleeritav. Co kuulub nagu raudki ferromagneetikute hulka, kuid on rauaga võrreldes keemiliselt vähem aktiivne. Õhus on ta püsiv ega oksüdeeru, kuigi peendispersse pulbrina pürofoorne. Kuumutamisel kuni 300C-ni kattub Co pind CoO kihiga. CoO oksüdeerub õhus kõrgel temperatuuril (kuni 700C) moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III)
Nikkel ei reageerileeliste lahustega (ega sulandid, ka mitte vedel NH3), nikkel reageerib (õhu juuresolekul) NH3 vesilahusega. Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 . Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si) Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12). Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt.
[5] 4) Läbipaistvuse järgi vee läbipaistvust hinnatakse 20 cm paksuses kihis. Läbipaistvust võib hinnata järgmiselt: selge, läbipaistev, peaaegu selge, nõrgalt hägune, tugevasti hägune, läbipaistmatu. Uuritava vee selge või väga nõrgalt hägune välimus võib olla kolloidsete ühendite puudumise või väga madala sisalduse 9 tunnuseks, tugev hägusus aga peale kolloidsete ühendite ka peendispersse hõljumi esinemise tunnuseks. Läbipaistmatus esineb tavaliselt vee õitsemise puhul. Vee hägusus võib esineda ka vees laguneva orgaanilise aine esinemisel, mistõttu tuleb hägususe päritolu määramisel alati arvesse võtta ka vee lõhna ja maitset. [5] 5) Reaktsiooni järgi (pH) vee reaktsiooni mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt indikaatoreid. Indikaatoriteks nimetatakse reaktiive, mis muudavad oma värvust olenevalt H ja OH ioonide suhtelisest kontsentratsioonist
annaabi.ee 
