Nüüdiskirjandus
kultuuriloolise müüdi pidevast ja lakkamatust tööst. Seda töö teemat jätkab ta näidendis ,,Eesti
matus".
Ka selle romaani puhul peame me rääkima ajaloost selles tähenduses, et ka selle teksti uhul on
tegemist ajaloo ümberkirjutamisega. Teistsuguse ajlookujutlusega selles mõttes, et eestlaste
ajaloo sünge ajajärk saab siin hoopis teistsuguse ilma. Taaskord on see pilk pisut pingevabam.
Lõpus on sulane Jaan vägistanud Luise, andnud peremehele peksa ja söönud ära kõik
peemehe seebi ja küünlad, ning sellega täitnud kogu eluprogrammi.
,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007)
Küsimus on siin selles, et kujutatakse sellist ajajärku, kus osa inimesi on veel metsas, elab
loodusega ühte, teab ussisõnu ja oskab nendega loomi valitseda. Probleem, mis seda maailma
painab, on see, et eestlased asuvad elama külasse, võtavad üle küla kombed. Tasaisi see
metsaelu hääbub, sinna jäävad elama üksikud ja kogu metsakultuuri ja selle kandjaid ootab