SEAKASVATUS teemad
Söötmis- ja pidamistingimuste parandamise ja sugusigade järjekindla valiku tulemusel paranes
majandite tõufarmides sugusigade kvaliteet ja tõusis nende jõudlus. Lontkõrvalist tõugu sigade
lihaomaduste ja nuumajõudluse parandamiseks imporditi 1958. ja 1970. aastal rootsi maatõugu kulte
ning emiseid. Sissetoodud sigade abil on kujundatud mitmed väljapaistvad kuldiliinid ja
emiseperekonnad. 1961. aastal nimetati tõug ümber eesti peekoniseaks. Eesti peekonitõugu sead
hakkasid kiiresti levima.
Välimikult sarnaneb eesti peekonitõugu siga taani maatõugu seaga (landrassiga). Ta on pika kere,
sirge selja- ja kõhujoonega. Pea on kesk-mise suurusega, koon pikk ja sirge või nõrgalt nõgus, kõrvad
lontis ning ulatuvad mõnikord kihvadeni. Käel on keskmise pikkusega, ühineb kerega sujuvalt. Selg ja
lanne on pikad, mõõduka laiusega, laudjas sirge, singid sügavad ja täidlased. Jalad on tugevad. Udar