kolmanda kaardimassiivi. Otsingul valiti kartoteegist need silmikkaardid, mille otsitunnused olid vastavuses päringuga. Kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Süsteem oli kasutuses 1960ndatel kuni 1970ndate alguseni tavaliselt erialaraamatukogudes. Süsteemi nimetusi eri keeltes: subject based optical coincidence system, optical coincidence card, peekaboo, fiches superposables, sichtlochkarten. 12. Mille poolest erinesid silmikkaartotsisüsteem ja sälkkaartotsisüsteem? Millised olid kumbagi eelised ja puudused? Silmikkardiotsisüsteemis otsinguks kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu
annaabi.ee 
