sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud- ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp
vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi egastanud kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist 2, järgmisel 2-st 4n edasi 4-st 8, 8-st 16 jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallidesse tagasi. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendkristalli. Esimese laseri leiutas 1960. aastal USA füüsik Theodore Maiman. Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi alalislaserid välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser
Kontrollküsimused: 1.Milline tingimus peab olema täidetud, et valgust võiks vaadelda kiirtena? Vastus: tõkked on palju suuremad kui lainepikkus. 2.Missugune nendest põhimõtetest või seadustest ei ole sobilik geomeetrilise optika lähenduses? Vastus: valguse dualism Valguse peegeldumine Kujutis tekib tasapeegli taha. Näiv kujutis tekib peegli taha samale kaugusele, kui suur on kujutise kaugus peeglini. Järelikult polemeie peeglis nähta kujutis mitte peglis, vaid peegli taga. Kontrollküsimused: 1.Milline nendest väidetest peegeldumise kohta ei ole õiged? Vastus: peegeldumisel võib valguse kiirus muutuda. Valguse murdumine Valguse murdumine- valguskiire üleminek ühest keskkonnast teise ning kiire suuna muutumine. Miks? Põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda.
suunatud laserkiir väljub läbi poolläbipaistva peegli. 36. Miks on laseri töölehakkamiseks vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel tema kiirguraines? Lk 79 Laseri kiirgama hakkamiseks on vaja saavutada pöördhõive mõnede energiatasemete vahel, kuna tänu sellele hakkab laser alles kiirgama. 37. Miks asetatakse laseris kiirguraine e aktiivaine paralleelsete peeglite paari vahele (optilisse resonaatorisse)? Lk 80 Kiirguraine asetatakse peeglite vahele, sest peeglini jõudes peegeldub see kristallini tagasi ja justkui lisab uue võimendi kristalli. 38. Kes leiutas laseri printsiibi? Lk 81 Laseri printsiibi leiutasid: Aleksandr Prohhorov ja Charles Townes ja Nikolai Bassov. 39. Kes ja millal valmistas esimese laseri? Lk 82 Esimese laseri, rubiinlaseri, valmistas 1960aastal, USA füüsik Theodore Maiman 40. Millised on laserkiirguse põhiomadused, mis lahutavad teda tavavalgustite valgusest? Lk 81
telje suhtes võrdsed. Peeglilt peegeldunud kiir läbib ka punkti J, sest sinna tekib kujutis. Järelikult läbib kiir C nii punkti I 0 kui ka J. Tõmbame kiire läbi nende punktide. Kohas kus uus kiir lõikub optilise peateljega, asub peegli keskpunkt. Joonis 28: Vasakul on lahenduse teine samm ja paremal vastus. 3. samm Peegli fookuse leidmiseks tõmbame punktist I kiire, mis liigub 25 peeglini paralleelselt optilise peateljega ja peegeldumise järel läbib fookuse. Ka selle kiire peegeldus peab jõudma kujutise asukohta J. Seega joonistame esmalt optilise peateljega paral- leelse kiire peeglini ja seejärel peeglist kiire, mis läbib punkti J. Joonistatud kiir läbib peegli fookuse punktis, kus kiir lõikub optilise peateljega. 26 5 Kirjandus 1. Ü. Ugaste. Füüsika gümnaasiumile II. Avita, Tallinn, 1998. 2. T. Lukki. Füüsika.
optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kui telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi ergastusseisundis kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist kaks, järgmisel kahest neli jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laaviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendelades kristallis edasi- tagasi, ta üha võimeneb stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest läbi, laserist välja. Laseri tööpõhimõte Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus).
annaabi.ee 
