Ene Sepp "Medaljon"
Kõik vaatasid nende poole.
Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi
tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis
koolimajast välja.
Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse
läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke
nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti.
Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja
raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks.
Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo
nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis
esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt
mõne muu ööbimiskoha leiab.