AJALOOFILOSOOFIA
temängust” objektiks. Ajaloolase poolt kirja pandus elab aga minevik olevi-
kus edasi.18 Siin langevad ajalugu ja psühholoogia kokku. Ajaloolane elab
uuritava elu uuesti üle.
20. sajandi mõistmine on seotud Collingwoodiga. Collingwood algab
Dilthey kriitikast. Ta väidab, et Dilthey eksib, pidades elu teadmiseks koge-
musest. Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda
aga Napoleon olemist. Teadmine endast. . . noh, vanasti ei olnud ju õieti
peegleidki. Kas inimesed üldse teadsid, millised nad on? Tegelikult me tun-
neme ikkagi huvi selle vastu, kas väited on õiged, mitte ainult selle vastu,
mida üht või teist asja väites tunti.
Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm-
selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col-
lingwood väidab veel, et väline psüühika kirjeldus jätab midagi ära ja ei
sobi seetõttu
annaabi.ee 
