Tagasipeegeldunud valgus suunatakse filtriga kaitstud valgustundlikule sensorile. Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir ei peegeldu läikivatelt pindadelt ega satu sealtkaudu inimese silma. Ainiti lugeja valgusallikasse vaatamine on silmadele siiski kahjulik. Laserlugejad võivad olla nii käsilugejad kui statsionaarselt kinnitatavad. Esimesed neist tavaliselt ei väljasta laserkiiri pidevalt. Laserdiood ja peegelmehhanism hakkavad tööle, kui soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö, kui koodi lugemine on õnnestunud, kasutaja annab vastava korralduse või on möödunud mingi kindlaksmääratud ajavahemik. Püsipaigutusega lugejad emiteerivad laserkiiri pidevalt, või on varustatud loetava pinna ilmumise anduriga. Laserkiirt võidakse liigutada üsna mitmel eri moel. Näiteks võib kiire teekond olla kitsa ellipsi kujuline, mis võimaldab lugeda ka mõningate pisivigadega koodi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 13.1 Laserlugejad Pilt 13.2 Pildilugeja Laserlugejad võivad olla nii käsilugejad kui ka statsionaarselt kinnitatavad lugejad. Käsilugejad tavaliselt pidevalt laserkiiri ei väljasta. Laserdiood ja peegelmehhanism hakkavad tööle, kui soovitakse koodi lugeda ja lõpetavad automaatselt töö, kui koodi lugemine on õnnestunud. Kasutaja annab vastava korralduse või on möödunud mingi kindlaksmääratud ajavahemik. Püsi- paigutusega lugejad emiteerivad laserkiiri pidevalt või on varustatud anduriga, mis “teatab” luge-
annaabi.ee 
