Kirjandusteaduse kordamisküsimused
Kirjandust on nähtud tegelikkuse
reproduktsioonina (jäljendusena) - realism, kuid samas on väidetud, et reaalsusega pole
sellel mingit pistmist.
Vanimad käsitlused pärinevad antiikajast: Platon ( teos kui idee koopia, kõik mida
inimene teeb, on ideede koopia, ideede maailm on tegelikkus ja muu on koopia) ja
Aristoteles (teos kui mimesis, inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik
inimese/tegelikus maailmas)
Jäljendus- ja peegeldusteooriad:
· Klassikaline poeetika (antiik, renessanss, klassitsism) väidab, et kirjandus peab
olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst
soositum - tõepärasem
· Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus,
keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt
· Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme.