Elektromagnetism
Valguskiirgus peab olema kas üliväikeste osakeste nn. korpuskulite voog
või mingis keskonnas leviv lainetus.
Peaaegu üheaegselt ilmus kaks valguse loomust käsitlevat teooriat.
Newton, toetudes valguse põhiomadusele, sirgjoonelisele levimsele, väitis
1672.a., et valgus on korpuskulaarse (sõnast korpus - keha) loomuga. Helendav keha
pidi ennast välja saatma väga pisikesi osakesi. Need osakesed põrkuvad peegelpinnalt
tagasi elastsete kuulikestena. Valguse peegeldusseadusega oli see kooskõlas.
Murdumisnähtust aga seletati oletusega, et teine keskond avaldab osakestele tõmbavat
toimet. Valguse värvuseid selgitas ta, et igale värvusele vastab erinevate kujuga osakesed.
Newtoni kaasaegne, hollandi teadlane, Christiaan Huygens (höihens) avaldas
1678.a. valguse laineteooria. Tema käsitas valgust nagu häältki lainetusnähtusena.
Laineliikumine pidi läbima ka maailmaruumi tühjust. Seepärast oletas Huggens erilise
keskkonna valguseetri olemasolu
annaabi.ee 
