v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. ab. 2010 1. aprillist on direktoriks Anu Reinart. 3.Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on
Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. · 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. · 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. 7 · 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Observatoorium http://www.aai.ee/ 8
Ka saab atmosfäär pidurdada või soodustada soojuskiirguse lahkumist maailmaruumi. Vesi peegeldab pealelangevast kiirgusest tagasi vähe, kõrbe pind aga palju. Seega on oluliseks energiabilansi reguleerijaks ookeani ja mandri suhtelised proportsioonid ning nende paiknemine. Mida rohkem on ookeani seal, kus Päike paistab seniidi lähedalt, seda enam akumuleerub pealelangevat energiat. Mõningad võimalused kliimat reguleerida peituvad ka biosfääris. See mõjutab maismaa pinna peegeldusomadusi, atmosfääri gaasilist koostist ja pilvede tekkimist. Milankovitchi tsüklid Kliima muutumises on olemas astronoomilised tsüklid. Milutin Milankovitchi (1879-1958) nime järgi tuntud teooria seletab viimase poole miljoni aasta jääaegade ja jäävaheaegade kliima tsüklilist muutumist Maa orbitaalse liikumise perioodiliste häiretega. Jäätumist või jää sulamist põhjustab jäätumisohtlike laiuskraadide keskmisest halvem või parem varustatus kiirgusenergiaga.
annaabi.ee 
