tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimumid ehk valguslainete nõrgenemine toimub siis, kui liituvad vastasfaasides olevad lained. Interferentsi saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentseteks laineteks nimetatakse laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides (selgendavad katted), läätsede kvaliteedi kontrollimiseks (Newtoni rõngad), täppismõõteriistades (interferomeeter), hologrammides, valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre). Valguse murdumisseadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Langev kiir, murdunud kiir ja
Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) sin = b 1
erinevaid värve. Punasel valgusel on suurim lainepikkus. Sinisel valgusel vähim lainepikkus. 6. Selgita võimalikult täpselt, milles seisneb optika ,,selgendamine". Kuidas valguse interferentsi kasutades saavutatakse, et teatud lainepikkusega valgus läätse pinnale langedes ei peegeldu sealt tagasi, vaid läbib läätse? Millest lähtuvalt valitakse see lainepikkus ja sellest tulenevalt läätse pinnale kantud kile paksus ja materjal? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilises süsteemis, kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi ehk soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Kahe kile erinevalt pinnalt tagasi peegeldunud valgusele tekitatakse interferentsi miinimum, et tekitada roheline valgus, peegeldunud valguses on rohelist värvi kõige enam ja läheb läbi läätse. Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelme kihiga, mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem
Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk
18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus
18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3
18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3
ja osaliselt peegeldub tagasi. Ka see, mis tungib alguses kile alumisse pinda, peegeldub pärast tagasi kile ülemisse pinda. Loomulikult läheb sealt osa ka läbi, kuid seda inimese silm ei näe. Lained, mis peegelduvad tagasi nii kile üemiselt kui alumiselt pinnalt, on koherentsed, sest need on mõlemad tekkinud esimesest langevast lainest. Ning need lained võivad nüüd interfereeruda. Valguse interferentsi kiles kasutatakse peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides. Selgendavad katted: Peegeldumisvõimet vähendavad katted, mis aitavad, et optilist süsteemi läbiks võimalikult palju valgust. Siis tekib esemest ka selgem kujutis ning valgus ei haju laiali. Selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldunud valgust, kuid nii palju et interferentsi miinimum on täidetud. Selgendav kate kõrvaldab peegeldunud valguse ning suurendab läbiläinud valguse hulka. 40
Kui üheks keskkonnaks on vaakuum või õhk, siis 2 n -1 R= n + 1 kus n - teise keskkonna murdumisnäitaja. Siit järeldub, mida suurem on aine murdumisnäitaja, seda suurem on selle aine pinna peegeldumisvõime. Et murdumisnäitaja 68 sõltub kiirguse lainepikkusest, siis sõltub ka peegeldusvõime langeva kiirguse lainepikkusest (n = f(), siis ka R = f()). Peegelduskadude vähendamiseks kasutatakse optikas optiliste detailide katmist õhukeste dielektriliste kiledega (MgF 2 ). 8.6. Kiirguse neeldumine mittemetallilistes materjalides (joon. 8.10) Kui valgus läbib klaasplaati paksusega l, siis osa valgusenergiast neeldub (joon. 8.10) I = e -l Io Kus, I- klaasist väljuva valguse intensiivsus I o - klaasi siseneva valguse intensiivsus
annaabi.ee 
