Heli peegeldumine Heli peegeldumise uurimiseks võib võtta kaks pikka toru , näiteks kanalisatsioonitoru. Sea toru viltu seina poole ja teine toru ka sinna samasse. Ühe toru ette või sisse aseta nõrk heliallikas, näiteks tiksuv kell. Toru suunab heli tõkkele, sellelt heli peegeldub. Teine toru tuleb seada nii, et tõkkelt peegeldunud heli oleks kuulda. Olgu ruumis heliallikas. Kuulajani jõuab heli mitmest suunast, otse heliallikast, aga ka toa seintelt ja esemetelt peegeldununa. 5 Tämber Ülemtoonide erinev arv ja tugevus annab helile erilise kõla, mida nimetatakse kõlavärvinguks ehk tämbriks.Täpsetest uurimustest on selgunud, et pillikeele iga punkt ei võngu nii korrapäraselt nagu pendel või helihark. Pillikeele võnkumine on liitvõnkumine. Liitvõnkumine koosneb lihtsatest võnkumistest. Kõige madalamale sagedusele vastavat heli
seda olla igas olukorras. Alustame ilmselgest: osoonikiht jääb lauspilves ilmaga ja ööselgi 4 selleks, mis ta päeval on, ent ultraviolettkiirgust pole. Kui päike on horisondi kohal madalal, siis läbivad kiired õhukihti kaldu ning ultraviolettkiirgus nõrgeneb oluliselt. Tuleb arvestada ka vastupidist: ultraviolettkiirgus ei jõua meieni mitte ainult otse päikeselt, vaid ka õhkkonnas hajununa ning maapinnalt peegeldununa igast küljest(liivarannas või merel võtab päike ka vilus). Ka õhuke pilvisus ei pea kiirgust päriselt kinni, mõnel juhul võib isegi tugevdada. UV- A-kiirgus tungib pilvedest läbi märksa paremini kui nähtav kiirgus, seejuures seda paremini, mida lühem on lainepikkus. Veel lühema lainepikkusega UV-B-kiirgus seevastu aga neeldub troposfääri osooni molekulidel,kuna läbib korduvate hajumiste tõttu suhteliselt pika
pidurdava toime.Peale ionosfääri läbimist satub GPS signaal troposfääri, kus veeaur teda omakorda pidurdab. Kahjuks on troposfääri mõju praktiliselt võimatu korrigeerida, tema mõju on aga siiski väiksem ionosfääri omast. Hoolimata aatomikellade täpsusest ja seirejaamade valvest ei ole kõik muutused kellade töös korvatavad. Viga, mille tekkimises ei saa süüdistada satelliite ja vastuvõtjaid on nn. signaali mitmeteelisus, mille puhul signaal ei tule otse vastuvõtjasse, vaid peegeldununa mõnest pinnakattest (näiteks plekk-katusest). Samaveaallikas toob näiteks varjud televiisoriekraanile. Viimase põlvkonna vastuvõtjad kasutavad küll vastavaid antenne ja programmkava, kuid lõplikuks seda lahendust pidada ei saa. GPS mõõtmiste suurimaks veaallikaks oli pikka aega nn. piiratud kasutatavus (S/A- selective availability). Viimane oli tingitud USA Kaitseministeeriumi poolt teadlikult ebatäpsemaks muudetud satelliitide rajaparameetritest ja ajaparandustest.