Eesti kirjanduse ajalugu I
aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole
samuti säilinud. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartusse kooliõpetajate seminari,
samuti koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1684, säilinud vaid vast
uustrükid põhjaeestikeelne 1694, lõunaeestikeelne 1698)
Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis
kristluse kui feodalismiaegse valitseva ideoloogia levitamise ülesannet, peegeldamata eesti rahva
tegelikku elu.
Raamatuajalooliselt on arvestatav, et kui esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal, siis
soomekeelne 1542, leedukeelne 1542 ja lätikeelne 1585
3. Kirjakeele küsimus, kirikukirjanduse kujunemine ja piiblitõlkimine 17. sajandil (H. Stahl,
J. Rossihnius, A. ja A. Virginius, Vastne Testament, eestikeelne lauluraamat jm).
Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas
annaabi.ee 
