“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway
Poiss arvas, et
nüüdsest võiks hakata koos kalal käima, kuid vanamees ei tahtnud, sest väitis, et õnn on teda
maha jätnud. Poiss ütles aga, et põrgusse õnnega, toon selle endaga kaasa. Kolme päeva
jooksul, kui suur tuul pidid olema, lubas poiss noa muretseda ja vedrulehe ära teritada. Ta
ütles, et vanamees peab kiiresti terveks saama, sest tal oli veel palju õppida. Poiss läks söögi
ja ajalehtede järele, kui vanamees meenutas Pedricole lubatud kalapead. Sel pärastlõunal
viibis Terassil seltskond turiste. Üks naine märkas valget selgroogu ja küsis kelnerilt, et mis
asi see on. Kelner vastas, et hai. Naine lausus, et ta ei teadnuki, et haidel nii ilusad ja kaunilt
vormitud sabad võivad olla, sellega nõustus ka tema meeskaaslane. Oma hurtsikus oli
vanataat jälle uinunud. Ta magas ikka veel kõhuli ja poiss istus tema juures ning silmitses
teda. Vanamees nägi unes lõvisid.
annaabi.ee 
