Johannes Lauristin
Vangla ja sunnitöö
Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega
riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda
vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel
1923–1931 (karistus: seitse aastat sunnitööd) ja
34 protsessi 1932–1938 kuus aastat sunnitööd,
vabanes amnestiaga.
Pärast vabanemist kinnipidamiskohast amnestia
lausel liitus uuesti aktiivse illegaalse
kommunistliku liikumisega ning oli aastatel 1938–
1940 (koos Hendrik Hallik, Peeter Petree
(Pedrae),Hermann Arbon, Paul Keerdo, Oskar
Seprega) EKP Illegaalgse liige.
Hukkumine
Nõukogude ametlike teadete järgi hukkus
Johannes Lauristin 28. augustil 1941
Tallinast evakueerudes eskaadrimiinistajal
Jakov Serdlov. Meresõjaajaloolase Mati
Õunaraamatu "Võitlused Läänemerel. Suvi
1941" andmeil lasti Lauristin nõukogude
võimuesindajate poolt maha.
Tunnustus
1946. aastal anti Lauristinile postuumselt
Lenini Orden. Tema järgi said nime Lauristini
annaabi.ee 
