propageeritud. "Ma ei karga väikeste laste peale avalikes parkides, ma ei ripsuta tiiba kooripoistega ja ma ei varasta lapsekärudest beebisid: seetõttu ei saa ma olla pedofiil," võivad nad öelda. Nende partnerid ja ühiskond võtab need protestid meeleldi omaks, saamata aru, et ei ole olemas sellist asja nagu tüüpiline pedofiil ja et pedofiilne käitumine võib ilmneda tegelikult igas olukorras. Pedofiilidele pakutaval "ravil" ei ole neile muretut äraelamist võimaldava elu pakkumise ega nende stressi leevendamise eesmärki. Kaasaegsed ravitehnikad, eriti tunnetuslikkäitumuslikud teraapiad, tagasilanguse preventsiooni ja farmakoloogiliste meetodite eesmärk on teha kurjategija vastutavaks oma tegude eest, vähendada tema hälbelise seksuaalse virgumise taset ja arendada strateegiaid, tegelemaks olukordadega, kus ta taas riskib kuritegevusega. Eduka ravi mõõdupuuks ei ole mitte
Ohte, mis ümbritsevad meid internetilehekülgedel ja seda ka eesti enda noorte lehel www.rate.ee. Kuid see oli kõigest ainult üks saatelõik. Kas sellest piisab, et ära hoida järgnevad tragöödiad? Tänapäeva keskmine eesti noor, kelle elu keerleb peale õppimise ja hobide ka mitmete interneti suhtlusportaalide ümber, ei taju ilmselt oma igapäevase internetis suhtlemise ohtlikust. Me tihti ise ei teagi, kui kaitsetud me tegelikult oleme, kui kergeks saagiks pedofiilidele ja teistele väärastunud mõttemaailmaga inimestele.
annaabi.ee 
