Vee Zooloogia
Osa kümnejalalisi kaevab urge, kus
veedab suurema osa oma elust.
Näited: jõevähk (Astacus astacus)
Loeng: lõugtundlased
45. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti
vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt
Lõugtundlaste nimi on tulnud nende ehitusest: neil puuduvad tundlad, kuid olemas
kaks paari suiseid: esimene paar suiseid on lõugtundlad ehk helitseerid (sõrgade
moodi), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Ning sellest on tulnud ka nende
nimetus.
Eesti vetes elavad: Selts ämblikulised (Araneae, Aranei), vesiämblik (Argyroneta
aquatica), hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) Ehitus: Iseloomulik on peen "piht"
(7. kehalüli) pearindmiku ja ümara tagakeha vahel. Lõugtundlad lõpevad küünisega,
mida saab liigendi abil peita; küünise tipus avaneb mürginääre. Seedimine kehaväline,
toit imetakse sisse. Lõugkobijad väikesed, isastel muutunud sugutuselundeiks.
annaabi.ee 
