Eesti putukad
Kui
suised on suunatud otse alla (keha pikiteljega risti), on tegemist hüpognaatse pea asetusega
(näit. sihktiivalised, prussakalised, kärsaklased). Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on
suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea
asetus.
Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne.
*Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea
külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug
(flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi
ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka
helisignaale.
Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 –
nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 –