Kaheteist tahvli seadused
ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada.
Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või
,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju
alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti
on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks
esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur
pedemve, ... " ,,Si morbus, ..."
llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning
meeldejäämise lihtsustamine. Keelekujundid panid seadused kõlama poeetiliselt,
mis vihjab, et seadused olid mõeldud ka deklareerimiseks, mitte ainult lugemiseks.
Selline seaduste kirjapanemise viis säilitas seadusi läbi sajandite ning taoline
kirjutusviis muutus autoriteetseks (Meyer 2007, lk 59)
Seaduste keele muutumine ja tõlkimine
annaabi.ee 
