väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule südamelähedasteks kuni surmani. Eksliibrid Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahele nagu puhkus". Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming.
konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide kohta. Rahvasuust kogutud andmeid vahendab käsiraamat Eesti kaladest: «Kalurid eraldavad haugidel 24 kudemisjärku. Peipsi kalurid on teinud vahet 4 kudemisjärgu vahel, neist kolme esimest eraldatakse ka Võrtsjärvel: 1) «jäähaug» ehk «küünla(päeva)haug» (Pedaspeal), Võrtsjärvel ja mõnel väikejärvel «hangehaug» (e «hangehavi») koeb sageli juba jää all veebruarismärtsis (veebruaris arvatavasti vana kalendri järgi); olla kõige suuremad, sihvaka peaga, heledad; 2) «päris haug» e «tavaline haug» koeb aprillis, kollakas, kõige arvukam; 3) «lillehaug», «lillehaug» koeb mais varsakabja õitsemise ajal, on õige kollane, kollaste tihedate täppidega,
annaabi.ee 
