Referaat: Bruno Lukk - Eesti pianismi isa
pidas ta Kalle Randalut ja Ivo Sillamaad.
Õpilased hindasid Luki juures väga kõrgelt tema soovi leida alati kõige otstarbekam
mänguviis. Luki sõrmestikutaju oli niivõrd fantastiline, et selle kõrval võis klaverinooti
trükitud sõrmestik tunduda tema õpilastele lausa küündimatu. Tüüpiline oli näiteks pöidla
kasutamine mustadel klahvidel ja tummad sõrmevahetused. Samuti vääris palju tähelepanu
Luki haruldane pedalisatsioon. Seepärast on Luki sõrmestiku ja pedalisatsiooniga noodid
olnud paljude klaverimängijate seas kõrges hinnas. Sageli tõstetakse Luki pedagoogikast
kõneledes esile tema austav suhtumine õpilastesse ja oskus arvestada erinevate esituslike
kontseptsioonidega. Õpilasel oli alati õigus oma vaadetele ja arvamustele muusika suhtes.
Mall Sarv on meenutanud, et ükskõiksus ja laiskus kutsusid Lukis esile lausa olümposlikku
viha