Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vastuoluline. Al 20-test viibis palju W-eur, kuna tema kodumaal võeti loomingut vastu kriitil. Suri 1857 Berliinis. Maeti ümber Venemaale. Looming: lähtus vanemast vene rahvamuus-st, eriti bõliinadest. Loomingusse kuulub 2 ooperit ("Ruslam ja Ludmilla")
Kriiskav intensiivne tämber ärritab, mahe tämber rahustab. Akustilistest muusikainstrumentidest väidetakse enamusele rahustava toimega olevat flöödi tämbrit ning ärritava müjuga kleveri tämbrit. (A. Pehk 1996: 38) Tähtis on muusika kompleksses mõjus on ka dünaamikal. Järsud dünaamika muutused mõjutavad virgutavalt, kuid võivad anda ka lausa ehmatava reaktsiooni. (A. Pehk 1996: 39) 5 4. Muusikateraapia vormid Pedagooglise muusikateraapia vormis on põhirõhk asetatud õpetamisele ja harjutamisele. Seda teraapiameetodit kasutatakse enamasti töös arengupeetusega inimestega ning eripedagoogikas. Pedagooglises muusikateraapias on kesksel kohal tegevuse ning vastastikuse kommunikatsiooni kaudu õppimine, sõna tarvitatakse seejuures minimaalselt. Taustana kasutatakse enamasti kognitiivseid ning biheivioristlikke teooriaid. Muusikaterapeut pole siin pelgalt õpetaja, vaid pigem