Maailmakirjandus III
Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunatud huvi
Pärsia vastu.
Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on
võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima selline distsipliin nagu esteetika. Valgustus
kritiseerib estetsistlikkuesteetikat. Põhiline häda oli keskendumine eliidile.
Valgustus oma pedagoogilisuses tähendab seda, et valgustusideoloogidele oli omane aktiivne
ühiskondlik hoiak. Tegeleb ühiskonnaprobleemidega. Tihtipeale on otsapidi ajakirjanik ja suhestub
publikuga igas mõttes. Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes.
Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse
printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi
esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik
annaabi.ee 
