KASVATUSE KLASSIKA
Pedagoogikal
teadusena o l i oma kindel adressaat - praktika. Pedagoogika kui teadus p i d i tõusma
kõrgemale argiaskeldustest ning nägema üldistusi ja seaduspärasusi seal, kus kogemus vaid
üksikseiku nägi. Need on asjad, mis meil praegu kaugeltki nii selged ei ole.
Peeter Põld oli rohkem kui 50 aastat meie jaoks olematu; veelgi enam, isegi ajakirjadest oli ta
nimi kõrvaldatud. Kui paljud meist on tema "Üldist kasvatusõpetust" lugenud? Kui paljude
rahvaste pedagoogikaklassikud on tunnustatud ja hinnatud mitte ainult oma kodumaal
(Comenius, Pestalozzi, Dewey), siis kui tõsiselt oleme meie õppinud ja kuulda võtnud oma
pedagoogikaklassikut?
Klassikal on imepärane võime rääkida igikestvatest asjadest. Ainukeseks tingimuseks on, et
seda tuleb uuesti lugeda-kuulata-vaadata ja oma ajast lähtuvalt interpreteerida. Keegi ei kahtle
muusikaklassika, kunstiklassika või kirjandusklassika jäävas ja püsivas väärtuses.
Pedagoogikaga on lugu paraku teine