Eelajalooline muusika ja popmuusika
sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Umbkaudu 1967 aastast hakati popmuusikat siiski
rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki pehmemaks alternatiiviks. Tänapäeval
süüdistatakse seda tihti kommetserituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse
professionaalset produtseeringut ja pakendit. Tüüpiline popmuusikateos on laul , mille pikkus
jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahel. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav
rütmiline element, peavoolustiili ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on värsside ja
refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia,
meeldejääv muusikalised fraasid ning refrään, mis on värsiosaga meloodilises, rütmilises ja
harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise
saatega. Tänapäeval poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige
armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka slmatorkavaid erandeid