"peavastupanu" - 1 õppematerjal

Eesti XX sajandi algul

Sakslased taganesid ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse sakslaste poolt maha jäetud Võnnu linna. Kuid Landeswehr'i sõda polnud läbi, jätkati ründamist taanduvate sakslaste kannul. Peaülesandeks seadis Rahvaväe juhatus Riia vallutamise. 30. juunil alanud üldpealetung tegi peagi selgeks, et sakslased suudavad osutada vägagi tõhusat vastupanu. Eestlased kandsid suuri kaotusi. 1. juuli õhtuks murti sakslaste peavastupanu-positsioonist läbi. Lisaks maavägedele ilmus kohale Eesti merejõud. Riia oli vallutatud. Sõjategevus juulis­augustis 1919: Rahvaväe toetus Loodearmeele, Jamburgi ja Pihkva langemine; Entente'i suurpealetungi kava; Eesti­Vene suhted ja Loodepiirkonna valitsus: Landeswehri sõja lõppedes võisid Eesti sõjamehed kergemalt hingata, sest lahingutegevus oli viidud Eesti piiridest väljapoole ning pandud osalt venelaste ja lätlaste õlule. Eesti väed kasutasi ära seda olukorda, et luua