E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kui
ta ise saks ei ole, siis on ta nõid.»
«Temaga läheksin tulest läbi,» sosistas keegi noor ja selle silmis leekis vaimustus.
Kui Tasuja vanemate telki astus, olid vanemad parajasti koos sõjanõu pidamas. Nad olid
aastate poolest kõik aulisemad kui Tasuja, mõned juba hallide peadega, aga kui tema sisse
astus, tõusid kõik püsti ja teretasid teda iseäraliku lahkusega, peaaegu,, aupakkumisega. Siis
võtsid kõik ringis istet. Kõrge kasvuga hallpea, keda teised kui peavanemat austasid, pööras
silmad Tasuja poole ja ütles:
«Tasuja, poeg, sa tuled raskelt, vaevarikkalt töölt ja oled vist õige väsinud. Ütle, kui kaua sa
puhata tahad?»
«Ma olen valmis kõige raskemat tööd sedamaid ette võtma, kui see meie asjale käsu toob,»
vastas Tasuja lihtsalt.
Peavanema pilk libises nähtava heameelega noormehe sirge, siiski tugeva keha ja tõsise,
kahvatu näo üle.
100
«Sa oled meie rahva au ja ilu,» ütles ta, «sinu kätte võiks ta julgesti oma õnne usaldada