Nõukogude Liidu ajalugu
Kõrgemale Rahvamajandusnõukogule (KRMN), mille eesotsas oli enamlane Aleksei Rõkov.
Muutus ennenägematuks bürokraatlikuks monstrumiks. Selle keskaparaadi moodustasid
kodusõja lõppedes rohkem kui 20 mitmesugust peavalitsust, mis allutasid endale terve
tööstusharu- suhkrutööstuse, metallurgia ja söe tootmise peavalitsused jne. Nõukogusid moodustati
ka kõikvõimalikel madalamatel tasanditel. Rõkov oli kõige mõjukam isik Vm majandusasjade
juhtimisel, aga üks isik ega peavalitsuste juhatajad polnud võimelsied kogu tööstust juhtima.
Kodusõja lõpuaastateks sai selgeks, et enamlaste partei juhtkonnas varem esinenud erimeelsused
riigistamise osas lõppesid, riigikapitalism sai ainsana eluõiguse. Kodusõja lõpuks oli kogu tööstus
viidud üle riigikapitalistlikule arenguteele- kõik tööstusettevõtted ja nende varad kuulusid ainuüksi
riigile. Riik üritas kõiki tööstusettevõtteid juhtida tsentraliseeritult, enamlaste partei poolt ametisse